2024. aastal esitas Läänemaa Gümnaasiumi juhtkond mind Läänemaa ja riikliku Aasta gümnaasiumiõpetaja kandidaadiks. Läänemaal pälvisin laureaadi tiitli ning riiklikul tasandil olin finalist. Lisan siia kandideerimisavaldusel olnud teksti, sest tunnustuse keskmes oli minu järjepidev ja teadlik tegevus õppijate kaasamisel, nende arengu süsteemsel toetamisel ning turvalise, kaasava ja õppimist soodustava õpikeskkonna kujundamisel.
1. Õppijate tundmaõppimine ja nende arengu teadlik toetamine
Õppijate individuaalsete eripärade, arenguvajaduste ja õppimisstrateegiate tundmaõppimine on minu õpetajatöö keskne lähtekoht. Lähenen õppijale terviklikult ning kasutan süsteemseid ja teaduspõhiseid meetodeid.
Õppijate eripärade ja vajaduste väljaselgitamine
Kasutan õppijate taseme ja vajaduste kaardistamiseks mitmekesiseid meetodeid, sh tasemekaardistusi, regulaarseid arenguvestlusi ja individuaalseid konsultatsioone. Tasemekaardistus toimub terve esimese kursuse vältel 10. klassis, mis ongi põhikooli kordamise kursus. Lähenen igale õpilasele individuaalselt, teen tunni jooksul mitmeid tiire ümber u-kujuliselt sätitud laudadega klassi ning jälgin iga õpilase arengut ning taset. Jälgin oskuste- ja teadmiste taset grupitööde ja individuaalsete tööde raames. Teen tihedat koostööd kooli õppenõustaja ja koolipsühholoogiga, et märgata õppijate akadeemilisi, sotsiaalseid ja emotsionaalseid vajadusi ning rakendada ennetavaid tugimeetmeid. Palun õpilastel, kelle puhul tundub, et oleks vaja lisatuge, jääda pärast tunni lõppu klassi, et saaksime panna paika plaani, kuidas saan õpilast parimal viisil toetada. Peamise ennetava tugimeetmena kutsun õpilasi, kellel on põhikoolist teadmiste osas suuremad lüngad, konsultatsiooni. On õpilasi, kes käivad konsultatsioonis esimesel kursusel igal nädalal. Konsultatsioon koos õpilase individuaalse toetamisega tunnis annab üldjuhul häid tulemusi ning pärast esimest kursust enam iganädalane konsultatsioon vajalik pole.
Kursuste kokkuvõttes rakendan näiteks reflekteerivat hindamist, kus õppijad koostavad põhjaliku eneseanalüüsi oma õpiteekonnast. See on üks viis, kuidas selgitan välja õppijate eripära ja vajadusi. Lisaks toetab see metakognitiivsete oskuste arengut ning suunab õppijaid teadlikult vastutama oma õppimise ja arengu eest. Eneseanalüüsi juhendi väljatöötamisel kasutasin tehisintellekti ning jagasin loodud metoodikat kolleegidega, toetades seeläbi innovaatiliste hindamispraktikate levikut organisatsiooni tasandil. Eneseanalüüsi näitega saab tutvuda SIIN. Jagan kolleegidega tasemekaardistuste ja õppijate eneseanalüüside näiteid.
Riigi ja piirkonna tasand
Olen osalenud digitundide projektis (https://sites.google.com/view/mat-digitund/avaleht), mille eesmärk oli koostada õpitulemuste käsitlemiseks sobilikud, terviklikud ja paindlikud digitaalsed õppematerjalid, mis toetavad nii õppijat kui ka õpetajat erinevates õppevormides: kaugõppes, põimõppes ja individuaalses õppes. Projekti raames olen kujundanud digitaalseid õppematerjale, mis võimaldavad arvestada õppijate individuaalset võimekust, erinevat tempot ja õpistiile. Projekti raames valminud materjalid on kasutatavad ka teiste õpetajate poolt, toetades õppijate eripärade arvestamist aines nii kooli, piirkonna kui ka laiemalt riigi tasandil.
2. Suhete loomine, õpikeskkonna kujundamine ja õppijatest hoolimine
Õpikeskkonna kujundamise eesmärgil kogun õppijatelt regulaarselt tagasisidet ning kasutan seda süsteemselt oma õpetamise arendamiseks. Õpilased on oma hilisemas tagasisides välja toonud, et asjaolu, et nad tihti juba järgmises tunnis näevad, et olen nende tagasisidega arvestanud tunni kujundamisel, on nende jaoks suur motivatsiooni allikas, et anda sisulist tagasisidet. Tagasiside kogumiseks ja analüüsimiseks rakendan digivahendeid (nt Google Forms, Stuudiumi tunni tagasiside rakendus, Padlet, Mentimeter) ning olen nende meetodite kasutamist tutvustanud ka kolleegidele, toetades tagasisidekultuuri kujunemist koolis.
Osalen aktiivselt kooli ühisüritustel (Playback, sõbrapäeva kontsert, kooliolümpia, väljasõidud, jõuluball), sh koos õppijatega esinedes ja osaledes. Ühised kogemused loovad mitteametliku suhtlusruumi, aitavad õpilasi paremini tundma õppida, vähendavad hierarhiat ning tugevdavad kogukonnatunnet. Üritustel osalen ja esinen koos kolleegidega ning ka korralduslik pool on kolleegidega ühiselt kaetud. See loob võimaluse koostööks kolleegide vahel tundide väliselt ning ühendab kooli tervikuna.
Suhete hoidmise eesmärgil on õpilaste poolt loodud ühine messengeri klassigrupp, kus jagame aegkriitilist kooliga seotud infot, viime läbi küsitlusi klassiväljasõitude, klassiürituste ja reiside kohta, aga olen saanud teatud olukordadest lähtuvalt ka internetis suhtlemise head tava ning põhimõtteid (kuidas suhelda üksteisega lugupidavalt ka internetis) ning rääkida privaatsusest ja teiste privaatsuse hoidmisest sotsiaalmeedias (milliseid pilte jagada, millal küsida nõusolekut jms).
Riigi ja piirkonna tasand
Õpetan Tallinna Ülikoolis Matemaatika didaktika mikrokraadi kaasõppejõuna. Tutvustan mikrokraadi õppijatele Mentimeterit kui meetodit, mida nad saavad oma õpetajatöös kasutada õppijate kaasamiseks ja turvalise klassiõhkkonna loomiseks. Lisaks küsin neilt tagasisidet Padletis ning see on neile läbi isikliku kogemuse näiteks, kuidas tagasisidet õppetöö arendamisel rakendada. Sellise lähenemise kaudu olen panustanud tagasiside- ja kaasamiskultuuri kujundamisse õpetajakoolituse tasandil.
Annan aktiivselt matemaatika eratunde nii veebis kui Haapsalus kohapeal (iga nädal 8-10 eratundi). Tihti suunavad teiste koolide matemaatikaõpetajad, kes on minu selles valdkonnas tulemuslikku tegutsemisega kursus (eraõpilaste tagasisidega saab tutvuda SIIN) oma õpilasi minu juurde. Teen koostööd õpetajatega, kes on õpilased minu juurde saatnud (näiteks Margit Nerman Haapsalu Põhikoolist). Leian, et selline piirkondlikul tasandil koostöö teiste matemaatikaõpetajatega on hea näide suhete loomisest, õpikeskkonna kujundamisest ja õppijatest hoolimisest.
Väärtuste kujundamine
Lugupidav ja arvestav suhtluskultuur
- Kujundan klassis teadlikult lugupidavat õhkkonda, arutades õppijatega ühiselt, miks on oluline üksteisega arvestada. Räägime sellest, et inimesed ja õpistiilid on erinevad: mõned vajavad keskendumiseks vaikust, teised õpivad paremini arutledes ja valjult mõeldes („talk aloud“). Koos otsime tasakaalu, et mõlemad õppijarühmad oleksid hoitud.
2. Väärtus: eksimine on lubatud ja õppimist toetav
Minu klassis on selgelt sõnastatud väärtus, et eksimine on lubatud kõigile – nii õppijatele kui ka õpetajale. Rõhutan, et vead on loomulik osa õppimisest ja arengust. Teen ka ise teadlikult nähtavaks, et eksin, ning reageerin positiivselt, kui õppijad minu vigu märkavad. See annab mulle märku, et nad on sisuliselt teemaga kaasas ja mõtlevad aktiivselt kaasa. Selline hoiak aitab vähendada eksimishirmu ning toetab turvalist ja avatud õpikeskkonda.
3. Vastutuse võtmine ja vabandamine kui väärtuse kandmine
Kui tunnen, et olen õpetaja või klassijuhatajana eksinud või kellegi suhtes ebaõiglane olnud, analüüsin olukorda ja vabandan. Pean oluliseks, et väärtuste kandmine algab õpetajast endast. See õpetab õppijatele, et vastutuse võtmine, eneserefleksioon ja vabandamine on loomulik osa inimlikust ja professionaalsest käitumisest.
Väärtuste toetamine kolleegide ja organisatsiooni tasandil (analüüs konkreetse näite kaudu)
Näide: õppijate tagasiside ja kolleegi toetamine
Oma klassijuhataja rollis puutusin kokku olukorraga, kus minu klass andis kriitilist tagasisidet aineõpetajale, kes õpetas koolis esimest aastat. Õpetaja tundis end tagasiside tõttu halvasti ning tõi välja, et osa väiteid ei olnud faktiliselt korrektsed.
Analüüsisin olukorda õppijatega mitmest vaatenurgast:
tegemist on uue õpetajaga, kellel peab olema võimalus kriitikavabalt kohaneda ;
eksimine on inimlik ja lubatud kõigile;
iga inimene väärib lugupidavat ja faktipõhist tagasisidet;
kõik õpetajad ei saagi olla kõigi lemmikud, kuid oluline on pingutus, ettevalmistus, võrdne ja lugupidav kohtlemine ning sisukas tagasiside.
Õppijad arutasid olukorda omavahel ning otsustasid kirjutada aineõpetajale toetava kirja. Mina vestlesin omakorda õpetajaga, selgitades, mis õppijates muret tekitas ja mis tagasisidet ajendas. Tulemuseks oli veelgi avatum ja koostöisem õhkkond, kus nii õpetaja kui õppijad tundsid, et neid on märgatud ja väärtustatud.
4. Õpiprotsessi ja klassi juhtimine
Õpiprotsessi juhtimisel rakendan teadlikult õppijakeskseid ja aktiivõppe meetodeid.
Kasutan õuesõpet (sh Actionbound), grupi- ja paaristöid, õppijate juhitud tunde, digivahendeid (Kahoot, Kuldvillak), ümberpööratud klassiruumi ning digitunde.
Ava paari näite kaudu, kuidas lood, hoiad ja arendad teiste inimestega usaldusväärseid ning koostööle suunatud suhteid, väljendades end selgelt ja viisakalt; märkad enda ja teiste vajadusi, ootusi ja emotsioone ning kohandad suhtlust, toetades positiivset ja mõistvat suhtluskeskkonda.