Füüsilise, vaimse ja emotsionaalse heaolu tagamine
Minu jaoks on enesehoid teadlik ja igapäevane praktika, mis hõlmab nii vaimse, füüsilise, sotsiaalse kui ka emotsionaalse heaolu toetamist. Olen füüsiliselt aktiivne – käin jooksmas, sõidan jalgrattaga ning tegelen regulaarselt joogaga. Jooga on minu jaoks ühtaegu nii füüsiline kui ka vaimne tasakaalupunkt: praktiseerin seda ise, aga olen juhendanud ka laste-, rasedate- ja täiskasvanute joogatunde. Igapäevaste enesehoiu tegevuste hulka kuuluvad ka mediteerimine ja metsas jalutamine.
Olulisel kohal on minu elus tugev sotsiaalne võrgustik. Pühendan teadlikult aega perele ja lastele, naudin nii reisimist kui ka kodus olemise rahulikku rütmi. Minu lapsed on minu suurim inspiratsioon ja motivatsioon jätkata haridusmaastikul positiivsetesse muutustesse panustamist. Minu töö tulemusel on loodetavasti ka nende haridustee sujuvam ja mõtestatum, sest iga liivatera moodustab terviku ning ka kõige väiksematel tegudel on oma kaal. Läbi isikliku eeskuju ning taipamiste toetan kolleege vaimse, füüsilise, sotsiaalse ja emotsionaalse heaolu tagamisel. Samuti on minu doktorantuuri uurimisvaldkond seotud õpetajate heaoluga ning sellest lähtuvalt saan tuua teaduspõhiseid näiteid, kuidas hoida õpetajana oma heaolu erinevates aspektides.
Kaks näidet kolleegide toetamisest:
1. Toetan kolleege läbi vestluste ja arutelude, kus jagame mõtteid tervislike eluviiside, liikumise, toitumise ja digihügieeni kohta. Toon näiteid doktorantuuri uurimisvaldkonna raames sellest, kuidas õpetajad saavad oma heaolu hoida.2. Pakun kolleegidele ideid ja näiteid venitusharjutustest ja liikumispausidest, mida ise kasutan igas tunnis, ning julgustan ka teisi füüsilist aktiivsust õppetöösse integreerima.
Tasakaalu hoidmine
Töö- ja eraelu tasakaal tähendab minu jaoks teadlikke valikuid, mis võimaldavad mul olla oma rollides kohal. Tasakaalu hoidmisel toetab mind ka osalemine sportlikes ettevõtmistes, näiteks Läänemaa “Sõprade Liiga” üritustel, kus osalesime kollektiiviga erinevates liikumistegevustes. Need hetked tugevdavad nii meeskonnatunnet kui ka isiklikku heaolu.
Näited kolleegide toetamisest tasakaalu hoidmisel:
- Olen kolleegidele soovi korral viinud läbi joogatundi.
- Kolleegidega koos Läänemaa “Sõprade Liiga” üritusel sportlikest tegevustest osa võtmine.
Karjääritee kujundamine
Minu professionaalne tee on olnud järjepidev arenguteekond, mis tugineb eneseanalüüsile ja teadlikult
seatud eesmärkidele. Olen töötanud põhikooli- ja gümnaasiumiõpetajana, tegutsenud ettevõtjana ning arendan praegu oma akadeemilist pädevust doktoriõppes. Ülikoolis õpetan matemaatika didaktikat, kus seon teooria praktikaga ning saan oma kogemusi jagada nii üliõpilastega kui ka koolis kolleegidega.
Minu karjääriplaan keskendub kolmele suunale:
Õpetajatöö süvendatud mõtestamine, rakendades uusi metoodikaid ja õppimise teaduspõhiseid põhimõtteid (näiteks "Mõtleva klassiruumi metoodika", "H5P digitundide metoodika").Teadustöö arendamine, keskendudes doktoriõppe raames õpetajate heaolu ja digitaalse heaolu uurimisele, et mõjutada õpetajaametit laiemalt.
Ainesektsiooni töö toetamine, läbi projekti- ja koolituskogemuse jagamise.
Kaks näidet kolleegide toetamisest refleksioonil ja karjääriplaneerimisel:
1. Olen toetanud kolleege karjääriplaneerimisel, tutvustades isikliku kogemuse kaudu võimalikke arenguteid õpetajatöös. Sealhulgas olen jaganud kogemusi Tallinna Ülikooli projektides ja tegevustes osalemisest (nt H5P digitundide projektis osalemine, Lahemate projektis osalemine, uurimisrühma MIDI töös osalemine), avades kolleegidele võimalusi siduda õpetajatöö akadeemilise arendustegevuse ja teaduspõhise praktikaga.2. Lahemate projektis osalemisest lähtuvalt algatasin oma koolis õpigrupi, mille eesmärk oli analüüsida minu ja kolleegide õpetamispraktikat ning mõtestada õpetaja rolli õppimist toetava keskkonna kujundajana. Õpigrupi töö käigus reflekteerisime, kuidas siduda igapäevasesse õpetamisse juurdekasvu mõtlemist ja mõtleva klassiruumi metoodikat, ning kuidas need lähenemised mõjutavad õppijate motivatsiooni, pingutust ja vastutuse võtmist õppimise eest.
Teadmiste ajakohastamine ja eneseareng
Uurimuslik lähenemine tähendab minu jaoks teadlikku ja pidevat küsimist, katsetamist ning mõtestatud analüüsi oma õpetamispraktika üle. Küsin järjepidevalt: miks ma õpetan nii, nagu ma õpetan? Millised tõendid näitavad, et see lähenemine toetab õppimist? Mida saan teha teisiti, et õpilaste õppimine oleks sügavam, tähenduslikum ja tõhusam?
Minu õpetamisoskuse arendamine tugineb süsteemsele ja teadlikule analüüsile. Vaatlen oma tundides õppijate mõtlemise arengut, kogun ja analüüsin õppijate tagasisidet (tagasisidega saab tutvuda lehel „Õppijate toetamine“) ning seon oma praktikat teaduspõhise kirjandusega. Pean oluliseks, et õpetaja professionaalne areng ei põhineks üksnes kogemusel, vaid oleks toetatud tõenduspõhisest mõtlemisest ja refleksioonist.
Soovin oma õpetamisoskusi arendada süstemaatilise uurimistöö kaudu, kaasates sellesse nii oma kooli õppijaid ja kolleege kui ka laiemat matemaatika didaktika kogukonda. Selline koostöine ja avatud lähenemine võimaldab mul siduda igapäevase õpetamispraktika laiemate teaduslike arutelude ja arengusuundadega.
Olen Matemaatika ja Informaatika Didaktika Uurimisrühma (MIDI, https://midi.opetaja.ee/) liige. Uurimisrühmas tegeleme muu hulgas järgmiste teemadega:
- MIDI uurimisrühma nähtavus ja teaduskommunikatsioon,
- teaduse populariseerimine,
- matemaatika ja informaatika didaktika teaduskonverentsid ja erialased ajakirjad.
Minu algatatud või aktiivselt juhitud tegevustest ja projektidest toon välja kolm näidet:
- Lahemate projekti õpigrupp Läänemaa Ühisgümnaasiumis, mille raames algatasin klassiruumi ümberkujundamise mõtleva klassiruumi metoodikale vastavaks ning vastava õppevara uuendamise koolis. Kutsusin kokku reaalainete õpetajad, et neile metoodikat tutvustada ning kutsusin neid minu tunde vaatlema.
- Reaalainete tehisintellekti õpigrupp Läänemaa Ühisgümnaasiumis, mille kutsusin kokku ja mida juhendan, keskendudes tehisintellekti teadlikule ja didaktiliselt põhjendatud rakendamisele reaalainete õpetamisel.
- Doktorantuuri uurimisvaldkonna algatamine ja uurimine, mille teemaks on “Teachers’ Dispositions, Digital Readiness, and Well-Being for AI Integration in State Upper Secondary Schools”. Uurimistöö raames viin 2026. aasta kevadel läbi pilootuuringu, kogudes intervjuude abil andmeid gümnaasiumi matemaatikaõpetajatelt.
Uurimuslik lähenemine on minu jaoks teadlik valik, mis toetab nii minu professionaalset arengut kui ka õppijate õppimise kvaliteeti, sidudes õpetamispraktika, koostöö ja teaduspõhise mõtlemise ühtseks tervikuks.